Juhatuse liige, kas oled juba Äriregistrile tegeliku kasusaaja andmed avaldanud?
Varasemalt on tegeliku kasusaaja tuvastamise kohustus olnud ainult krediidi- ja finantseerimisasutusel, notaritel ja muudel kohustatud isikutel ärisuhte loomisel või tehingute tegemisel. Nüüd on see laienenud kõikidele äriühingutele. Tegelike kasusaajate andmete hoidmise ja kogumise kohustus jõustus 1. septembril 2018. aastal ja peab olema esitatud juba 31. oktoobriks. Andmete esitamata jätmine või valeandmete esitamine toob kaasa rahatrahv, kui tegelik kasusaaja pole välja selgitatud.
Tegelike kasusaajate andmed tuleb esitada: äriühingutel, sihtasutustel ja mittetulundusühingutel (va korteri- ja hooneühistud). Füüsilisest isikust ettevõtjatel seda kohustust ei ole.
Andmed peavad esitama nii ühemehefirmad kui ka suured kontsernid. Tegelike kasusaajate andmete avaldamiseks tuleb esindusõiguslikul isikul siseneda ettevõtjaportaali https://ettevotjaportaal.rik.ee/ ja vajutada avalehel lingile “Tegelikud kasusaajad määramata” ning määrata isik(ud) olemasolevast valikust või sisestada andmed.
Äriregister nõuab tegelike kasusaajate kohta järgmisi andmeid:
- Isiku nimi, isikukood ja isikukoodi riik;
- Isikukoodi puudmisel tuleb esitada sünniaeg ja –koht ning elukohariik;
- Isiku kontrolli tegemise viis.
Lisaks nendele andmetele, peab sihtasutus esitama ka soodustat isikute nimekirja koos eelnevalt nimetatud isikuandmetega iga soodustatud isiku kohta, kui sellised isikud on märgitud sihtasutuse põhikirjas.
Äriregistri ettevõtjaportaalis saab eeltäidetud tegelike kasusaajate andmeid täiendada, kuhu saab lisada ka kontrolli tegemise viisi, ja seejärel sisestada tegelikke kasusaajaid või neid juurde lisada. Pärast seda kinnitab äriühing andmete õigsust majandusaasta aruande esitamisel, kui vahepeal pole äriühingu andmed muutunud.
Täpsemad juhendid Registite ja Infosüsteemide Keskuse lehel:
http://www.rik.ee/et/ettevotjaportaal/tegelike-kasusaajate-maaramine
Äriühingute puhul peetakse tegelikuks kasusaajaks füüsilist isikut, kes omab äriühingut otseselt või kaudsel:
- Otsene omamine eeldab, et füüsiline isik omab äriühingus rohkem kui 25 protsendi suurust osalust või omandiõigust.
- Kaudse omamisega on tegemist siis, äriühingus omab rohkem kui 25 protsendi suurust osalust või omandiõigust teine äriühing, mis on füüsilise isiku kontrolli all.
Lihtsa ja selge omanikeringi korral ei teki äriühingul kohustuse täitmisega probleeme. Keerulisema omandistrktuuri puhul võib tegelike kasusaajate määramine muutuda keeruliseks. Kuna kasusaajate omandiskeemid on mõnikord loodud kasusaajate varjamiseks, siis on nüüd ettevõttel kohustus ise oma kasusaajad välja selgitama ning sellest riigile teada andma.
Kui äriühingu tuvastamismeetodid on kõik tulutud ja tegelik kasusaaja pole kindlaks tehtud ja puudub ka kahtlus, et selline isik on olemas, tuleb tegelikuks kasusaajaks märkida kõrgema juhtorgani liige ehk äriühingu juhatuse liige. Juhtorganiks on ka nõukogu, juhul kui selle olemasolu on seaduses sätestatud.
Juhul kui tegelikud kasusaajad muutuvad või kui andmed tegelike kasusaajate kohta ei ole õiged, tuleb registrile uued andmed teatada 30 päeva jooksul alates hetkest, kui juhatus andmete muutumisest teada sai.
Andmete esitamata jätmine või valeandmete esitamine võib kaasa tuua kuni 32 000 eurose trahvi. Kuigi tegemist on ülemmääraga ja trahv võib olla oodatust väiksem, ei tasu antud seadusmuudatuse ees õlgu kehitada.
Uus kohustus tuleneb rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse https://www.riigiteataja.ee/akt/117112017038?leiaKehtiv#para76 muudatustest. Seaduse kohaselt peavad eraõiguslikud juriidilised isikud koguma ja esitama äriregistrile teavet oma tegelike kasusaajate kohta. Uue kohustuse peamine eesmärk on tagada, et äriühingud omaksid täpset ja ajakohastatud teavet äriühingu tegelike kasusaajate kohta.
Tegelike kasusaajate andmete esitamiseks on loodud ka kasutusjuhend, mille leiab veebiaadressilt: http://abiinfo.rik.ee/
