OÜ-tamine ehk tegeliku töösuhte varjamine

Mis on OÜ-tamine?

OÜ-tamine on ettevõtte kaudu oma teenuse või tööjõu pakkumine eesmärgil vähendada või hoida kõrvale tööjõumaksudest.

OÜ-tamise puhul on tavaliselt tegemist „ühemehe“ ettevõttega, kus omanik on ise juhatuse liige ja ka ainus töötaja. Ettevõte osutab teenust peamiselt vaid ühele kliendile/tööandjale ning sisuliselt võiks ta sama tööandja juures töötada töölepinguga.

Mida OÜ-taja oma tegevusega võidab?

OÜ-tamise peamine eesmärk on vähendada või hoida kõrvale tööjõumaksudest.

Võrdleme töötaja netopalga suurust töölepingu ja OÜ puhul:

1) Töölepingu puhul võtame eelduseks, et töötaja palgafond on 2500 eurot kuus. Töötaja otsesed kulud töölkäimisele on auto- ja telefonikulud kokku 400 eurot kuus. Tööandja neid kulusid ei kompenseeri, töötaja tasub need kulud ise oma palgast.

Töölepingu puhul saaks töötaja kätte netopalga 1440 € ehk 58% palgafondist.
Maksuametile läheb 1060 € ehk 42% palgafondist. Kui töötaja lahutab töötasust maha oma otsesed töölkäimisega seotud kulud 400 eurot, jääb järele 1040 eurot ehk 42% palgafondist.

2) Sama asi läbi OÜ:

• • Töötaja saab oma OÜ pangaarvele kogu palgafondi summa 2500 €;
  • OÜ-taja maksab endale miinimumpalka 500 € bruto kuus, mis kindlustab talle haigekassa. Miinimumpalga neto on 385 €;
  • Maksud miinimumpalgalt on 284 €;
  • Auto- ja telefonikulud saab lugeda ettevõtlusega seotud kuludeks, need tasub OÜ, summas 400 €;
  • 1431 € saab OÜ-taja välja võtta dividendituluna;
  • Netodividendid on 1145 €;
  • Maksud dividendidelt on 286 €;
  • Töötaja isiklikule pangakontole jõuab 385+1145=1530 ehk 61% palgafondist;
  • OÜ puhul saab töötaja igakuiselt 490 € rohkem raha kätte kui töölepinguga töö puhul. Maksud: 284+286=570 € ehk 23% palgafondist;

Antud näite puhul on OÜ-tamise puhul töötaja netopalk 34% suurem kui töölepingu puhul. Ahvatlev?

Tegelik elu on mitmekesisem kui ülaltoodud arvutus, mis on suhteliselt viisakas ja JOKK maksude optimeerimise viis. OÜ-tamise puhul on levinud ka olukord, kus isegi miinimum töötasu ja dividende ei maksta või makstakse väga väikeses ulatuses. Seeläbi on ka maksukulu null või marginaalne. Saadud tulust kaetakse ära otsesed kulud ja ülejäänud raha võetakse „seina seest“ välja või kaetakse ettevõtte kontolt isiklikke kulutusi ilma erisoodustusmaksu tasumata. On iga ettevõtja südametunnistuse asi, kui kaugele ta maksude optimeerimisega riskib minna. Mis siis saab, kui oled ettevõtte nimele kirjutanud 10 murutraktorit ja maksuamet tahab neid nüüd näha?

OÜ-tamise positiivseks küljeks võib lugeda ettevõtluse kogemuse omandamist. Ehk kasvab mõnest OÜ-tajast välja ettevõtja, kes loob mõned lisatöökohad?

Mida OÜ-taja kaotab?

OÜ-taja kaotab töölepingust tulenevad õigused: õiguse palgalisele puhkusele, tasustatud haiguspäevadele, töölepingu lõpetamise hüvitisele. Ta kaotab kõigis riigi poolt keskmise palga järgi makstavates hüvitistes ja toetustes (isapuhkus, vanemahüvitis, lisapuhkusepäevad jne.). Ka lepingu lõpetamine on OÜ-tajaga tunduvalt lihtsam kui töölepingu lõpetamine. Kui tööandajal peaksid saabuma halvemad ajad, siis võivad OÜ-tajad olla esimesed, kellega leping lõpetatakse. Töölepingu lõpetamisel on teatud juhtudel ette nähtud hüvitised tööandjalt ja/või Töötukassalt.

Ta kaotab ka tulevase pensioni suuruses.
Pangast on kergem laenu saada eriala keskmise ja stabiilse tasuga palgatöötajal, kui miinimumpalgaga väikeettevõtjal.
Tekib kohustus seada sisse raamatupidamine ja esitada igakuine aruandlus Maksuametile, Statistikametile, lisaks aastaaruanne Äriregistrile.

Maksuriskid ja kuidas suhtub OÜ-tamisse maksuamet

Riigikohus on kinnitanud, et maksuhalduril on teatud juhtudel õigus sekkuda tehingutesse ja maksustada neid vastavalt tehingute tegelikule majanduslikule sisule. Kui täidetakse tööülesandeid, juhatuse või nõukogu liikme ülesandeid, siis tuleks vastavalt sõlmida ka tööleping, juhatuse või nõukogu liikme leping. See on vajalik isikute võrdse maksustamise ja ausa konkurentsi tagamiseks.

Meie kogemuse kohaselt on maksuamet viimastel aastatel ühendust võtnud mitmete ettevõtjatega, kahtlustades OÜ-tamist ning survestanud ettevõtjaid tasuma tööjõumakse vastavalt lepingu sisule.

Mille järgi maksuamet OÜ-tajaid hindab ja kus saab informatsiooni?

Enamasti tuleb OÜ-tamise kahtlus välja OÜ-taja peamise kliendi/tööandja maksudeklaratsioone analüüsides. Teatavasti tuleb Eestis kõik üle 1000 eurosed tehingud maksuametis arvete ja tehinguparterite kaupa deklareerida. See on maksuameti jaoks hea infoallikas. OÜ-tamist võidakse kahtlustada, kui ettevõte teeb regulaarseid ostutehinguid äriühinguga, millel on samad juhatuse liikmed/ omanikud või mille juhatuse liige/ omanik on sama ettevõtte endine töötaja.

Asjaolud, mis võimaldavad juhtimis- või konsultatsiooniteenuse lepinguid ümber kvalifitseerida juhatuse liikme lepinguteks ja töölepinguteks, on riigikohtu otsuse põhjal järgmised:

• teenuseid osutanud äriühingud väljastavad teenuse saajale arveid iga kuu ja üldjuhul samas suuruses;
• äriühingud pakuvad kindlal ajavahemikul teenust ainult või valdavas osas ühele teenuse saajale;
• teenuse saajale tema juhatuse liikmete poolt äriühingute nimel osutatud teenuseks on teenuse saaja nõustamine ülesannetes, mida nad täidavad juhatuse liikmetena;
• teenuse osutamise lepingutel on töölepingule omased tunnused.

Kohtud on tuginenud õigussuhte vastavuse kontrollil töösuhtele järgmistele kriteeriumitele:

• kes korraldab ja juhib lepingu kohast tööprotsessi;
• kes määrab töö tegemise aja, koha ning viisi;
• kes maksab töövahendite eest;
• kellel lasub töö tegemisega kaasnev riisiko;
• kes saab tulu või kasumi;
• kas tööd tegev isik on arvatud organisatsiooni töötajate koosseisu;
• kas ta allub organisatsiooni sisekorrale.

Kõiki neid kriteeriume tuleb vaadelda kogumis. Oluline osa otsustamisel on töötaja ja tööandja vaheline sõltuvussuhe. Millisel määral on töötaja allutatud tööandjale või kui suur on töötaja iseseisvuse määr. Erinevalt töötajast, kes teeb tööd tööandja juhtimise ja kontrolli all, tegutseb käsundisaaja või töövõtja iseseisvalt ja omal riisikol. See on peamine erinevus, mis eristab käsundus- või töövõtusuhet.

Kui toimubki juhtimis- või konsultatsiooniteenuse või ka muu teenuse osutamine äriühingu kaudu, siis tuleks silmas pidada, et aktiivse tegevuse eest tuleks maksta ka vastavat tasu, mis tuleks maksustada kõigi tööjõumaksudega. Ilmselt ei ole varsti enam kaugel ka olukord, kus hakatakse jälgima sektori või tegevusala keskmist palka ning survestatakse ettevõtjaid, kes maksavad alla sektori keskmise. Maksuameti on juba sisse viinud muudatused seoses töötamise registriga. Töötamise registrisse tuleb hakata lisaks märkima iga töötaja töötegemise koht ja ametinimetus. Selle lisainfo põhjal on maksuametil juba lihtne välja sõeluda alla sektori keskmist tasu maksvad ettevõtjad.

Mida siis kokkuvõttes öelda, kas OÜ-tada või mitte? Selge on see, et kui pakkuda tööjõu teenust läbi OÜ ja teha seda seadusekuulekalt, makstes ära kõik maksud, siis ei ole OÜ-tamisel erilist mõtet. Bürokraatiat ja vastutust on oluliselt rohkem. Töölepingu puhul on elu kindlasti rahulikum. Nähes kuidas maksuamet süsteemselt ja järjest rohkem selle teemaga tegeleb, soovitame OÜ-tajatel põhjalikult järele mõelda kas see mäng ikka väärib küünlaid.

Viited ja muu kasulik lugemine:

Maksu-ja Tolliamet: Tegeliku töösuhte varjamine
Äripäeva artikkel ühemehefirmadest
Maksu- ja Tolliameti juhend: Kuidas osaühingu osaniku, juhatuse liikme ja töötaja tasusid eristada ja maksustada