Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muudatuse kohaselt tekib kauplejal tehingust teatamise kohustus, kui toimub üle 10 000 eurone sularahamakse. Varasemalt oli selleks piirmääraks 15 000 eurot. Seaduse muudatuse eesmärgiks on tõsta ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust, mis omakorda tõkestab Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ja majandussüsteemi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks.

Seadust kohaldatakse kauplejatele, kellele tasutakse või kes teevad 10 000 eurose sularahamakse või sellega võrdväärse summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas rahaline kohustus täidetakse tehingus ühe või mitme maksena ühe aasta jooksul, kui seaduses pole sätestatud teisiti. Siinkohal tasub ka märkida, et kaupleja on Kaubandustegevuse seaduse kohaselt (https://www.riigiteataja.ee/akt/112122018043) isik või asutus, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust. Tehingust teatmise kohustus tekib, kui 10 000 eurone sularahamakse piir on ületatud.

Uue seadusega on piirmäär toodud madalamale, et piirata veelgi võimalusi kahtlaste sularahatehingute tegemiseks ja tõhustada kontrolli võimalike pettuste üle. Läbipaistvuse suurendamisega loodetakse vähendada rahapesu ja terrorismi rahastamist.

Kahtlastest tehingutest tuleb teavitada Rahapesu andmebürood (RAB), mis on Politsei- ja Piirivalveameti iseseisev struktuuriüksus. Rahapesu andmebüroole on võimalik teatis kahtlastest tehingutest esitada elektroonselt. Rohkem informatsiooni ja vajalikud lingid on leitavad siit: https://www2.politsei.ee/et/organisatsioon/rahapesu/index.dot

Rahapesu andmebüroole esitatava teate sisu ja vorm ning teate esitamise juhend on leitav siit:
https://www.riigiteataja.ee/akt/101122017020

Eelmises postituses vaatasime, kuidas saab nutitelefon paberimajandust lihtsamaks teha. Täpsemalt uurisime Office Lensi: programmi, millega saab pabertšekid või –dokumendid lihtsasti nutitelefoni ja sealt edasi arvutisse skaneerida. Tšekkide edastamine on võimalik aga mitut moodi.
Kuid Office Lens ei ole ainus programm, mis selle töö ära teha võib. Androidi kasutajad on ehk tuttavad juba Google Drive´i ja selle võimalustega. Office Lensiga võrreldes on Google’i rakendusel rohkem võimalusi. Antud postituses vaatamegi täpsemalt, kuidas Google Drive’i abil tšekke ja muud pabermajandust skaneerida saab.
Tänapäeval on Androidi kasutajatel Google Drive’i rakendus juba telefonis olemas.

Rakenduse kasutamine on sarnaselt Office Lensile lihtne:

1. Kui Google Drive rakendus on avatud, leiad alt paremalt nurgast sinise plussi, millele vajutades avanevad sulle edasised võimalused. Võimalus on Drive’i luua uus kaust, fail või hoopis üles laadida telefonist mõni olemasolev. Meie tahame aga sisse skaneerida laual olevat tšekki, seega valime „Scan“ valiku.

tšekkide edastamine

2. Järgnevalt avaneb kaamera ja võimalus teha oma tähtsast arvest pilti. Ekraanil olev raamistik aitab paigutuse ja joondamisega. Kui valgustustingimised pole kõige paremad, saab alati ka välgu sisse lülitada.

tšekkide edastamine


Sobiv pilt salvesta vajutades linnukesele. Kui tahad sisse skaneerida mitut tšekki, vajuta plussile. Kui pilt aga tuli udune või midagi muud läks viltu, saad keskmise nupuga uue pildi teha.

3. Kindlasti tuleb pildi jäädvustamisel vaadata, milline jääb lõplik fail. Google Drive ei erista tšekki taustast, seega peab vajadusel selle töö ise ära tegema. Selleks on olemas üleval funktsioon „crop“ , millega saab pildi endale sobivaks pügada.

tšekkide edastamine

4. Vajadusel saab failile uue nime panna, seda pöörata või seadete alt vahetada näiteks salvestatava PDFi paberi suurust või vaadet. Samuti saab seadete alt muuta pildi kvaliteeti.

tšekkide edastamine

Pilt salvestub koheselt Drive’i. Samas võimaldab Drive teha ka palju muud tšeki edastamiseks:

tšekkide edastaminetšekkide edastamine

Google Drive on paljuski mugavam, kui Office Lens. Office Lensi puhul peab skaneeritud tšekki veel Drive’i edasi saatma. Drive’i puhul seda vaja pole, sest fail salvestub sinna juba automaatselt. Office Drive on samas hea selle poolest, et rakendus lõikab dokumendi taustast välja ja seda saab jälgida juba pildi tegemisel. Samas saab valiku teha selle järgi, mis endale mugavam tundub.

Anna meile teada, millist lahendust kasutad Sina tšekkide edastamiseks või salvestamiseks.
info@raamatupidajad-com.vserver.zonevs.eu

raamatupidaja tšekid

Paberimajandus tekitab ettevõtluses suurt peavalu. Eriti siis, kui ettevõttel on igakuiselt palju ostutšekke ja need on vaja raamatupidajale edastada. Küll on mõni tšekk kaduma läinud, küll on mõni neist nii kulunud, et sealt pealt enam midagi välja ei loe.

Ja isegi kui kõik tšekid on olemas, siis tuleb raamatupidajal need sisse skänneerida. Või kui oled väikeettevõtja, siis pead sa leidma aja selleks, et need sisse skännitud saaks ja raamatupidajale edastatud saaksid. Kõige lihtsam on vist tšekid mapi vahele kokku koguda ja raamatupidaja kätte viia või kas ikka on?

Iga ettevõtja ja raamatupidaja on sellise probleemi ees seisnud ja õnneks on sellele probleemile olemas lahendus. Nimelt on Microsoft oma Office 365 tootevalikusse sisaldanud mobiilirakenduse nimega Office Lens, millega saab tšekkidest teha pildid ja rakendus genereerib neist piltidest ise .pdf formaadis failid. Vaja on lihtsalt nutitelefoni, mis antud rakenduse ka telefonisse alla laadida laseb. Kindlasti pole vaja tipptasemel nutitelefoni, vaid piisab ka mõnest vanemast seadmest.

Rakenduse kasutamine on lihtne:
*Ava Office Lens rakendus ning vali “Camera”

office lens

1. Vali sobiv formaat. Valikus on:


2. Nüüd paiguta nutitelefoni kaamera nii, et sa näeksid tervet pinda, mida jäädvustada soovid. Kui kaamera on paigutatud, siis vajuta valgele/punasele nupule (olenevalt telefonist ja operatsioonisüsteemist).

office lens

Kaamera pilt näitab veel piirjooni ehk annab märku, milline osa või milline ala lõpuks välja lõigatakse. Kui sul on tšekke, mis on rahakoti vahel ära murdunud, võib programm murdekohtadesse ka piirjooned viia. Seega lõikab programm välja ainult pool tšekki. Piirjooni tuleb jälgida ja vajadusel saab kortsus tšeki üle siluda.

3. Pilt on tehtud ja rakendus töötleb vastavalt valitud formaadile lõppfaili. Faili eksportimiseks on palju valikuid. Võimalik on salvestada fotona, PDF failina, Wordi või Powerpointi. Samuti saab kohe salvestada ka pilveteenustesse, kui need on võimaldatud.

office lens

4. Fail on valmis jagamiseks.

5. Faili saab jagada sinna, kuhu vaja. Kui näiteks varasemalt faili salvestada Google Drive’i polnud võimalil siis jagamisvõimalus sellesse keskkonda on olemas. Sama on tegelikult kõigi teiste rakendustega, mis teie töö tegemise ja elu lihtsamaks teevad.

office lens

Ja just nii lihtne see ongi! Enam ei pea sa skänneerima tšekke ja murdma pead selle üle, kuidas ja millal tšekid raamatupidajale kohale jõuavad. Lisaks sellele on see rakendus tasuta kättesaadav nii App Store’is kui ka Play Store’is.

Kas kasutad juba Office Lensi? Võib-olla oled leidnud mõne muu lahenduse tšekkide salvestamiseks või raamatupidajale saatmiseks. Anna meile teada, mida kasutad Sina – kas see on parem ja miks?

OÜ-tamine

Mis on OÜ-tamine?

OÜ-tamine on ettevõtte kaudu oma teenuse või tööjõu pakkumine eesmärgil vähendada või hoida kõrvale tööjõumaksudest.

OÜ-tamise puhul on tavaliselt tegemist „ühemehe“ ettevõttega, kus omanik on ise juhatuse liige ja ka ainus töötaja. Ettevõte osutab teenust peamiselt vaid ühele kliendile/tööandjale ning sisuliselt võiks ta sama tööandja juures töötada töölepinguga.

Mida OÜ-taja oma tegevusega võidab?

OÜ-tamise peamine eesmärk on vähendada või hoida kõrvale tööjõumaksudest.

Võrdleme töötaja netopalga suurust töölepingu ja OÜ puhul:

1) Töölepingu puhul võtame eelduseks, et töötaja palgafond on 2500 eurot kuus. Töötaja otsesed kulud töölkäimisele on auto- ja telefonikulud kokku 400 eurot kuus. Tööandja neid kulusid ei kompenseeri, töötaja tasub need kulud ise oma palgast.

Töölepingu puhul saaks töötaja kätte netopalga 1440 € ehk 58% palgafondist.
Maksuametile läheb 1060 € ehk 42% palgafondist. Kui töötaja lahutab töötasust maha oma otsesed töölkäimisega seotud kulud 400 eurot, jääb järele 1040 eurot ehk 42% palgafondist.

2) Sama asi läbi OÜ:


Antud näite puhul on OÜ-tamise puhul töötaja netopalk 34% suurem kui töölepingu puhul. Ahvatlev?

Tegelik elu on mitmekesisem kui ülaltoodud arvutus, mis on suhteliselt viisakas ja JOKK maksude optimeerimise viis. OÜ-tamise puhul on levinud ka olukord, kus isegi miinimum töötasu ja dividende ei maksta või makstakse väga väikeses ulatuses. Seeläbi on ka maksukulu null või marginaalne. Saadud tulust kaetakse ära otsesed kulud ja ülejäänud raha võetakse „seina seest“ välja või kaetakse ettevõtte kontolt isiklikke kulutusi ilma erisoodustusmaksu tasumata. On iga ettevõtja südametunnistuse asi, kui kaugele ta maksude optimeerimisega riskib minna. Mis siis saab, kui oled ettevõtte nimele kirjutanud 10 murutraktorit ja maksuamet tahab neid nüüd näha?

OÜ-tamise positiivseks küljeks võib lugeda ettevõtluse kogemuse omandamist. Ehk kasvab mõnest OÜ-tajast välja ettevõtja, kes loob mõned lisatöökohad?

Mida OÜ-taja kaotab?

OÜ-taja kaotab töölepingust tulenevad õigused: õiguse palgalisele puhkusele, tasustatud haiguspäevadele, töölepingu lõpetamise hüvitisele. Ta kaotab kõigis riigi poolt keskmise palga järgi makstavates hüvitistes ja toetustes (isapuhkus, vanemahüvitis, lisapuhkusepäevad jne.). Ka lepingu lõpetamine on OÜ-tajaga tunduvalt lihtsam kui töölepingu lõpetamine. Kui tööandajal peaksid saabuma halvemad ajad, siis võivad OÜ-tajad olla esimesed, kellega leping lõpetatakse. Töölepingu lõpetamisel on teatud juhtudel ette nähtud hüvitised tööandjalt ja/või Töötukassalt.

Ta kaotab ka tulevase pensioni suuruses.
Pangast on kergem laenu saada eriala keskmise ja stabiilse tasuga palgatöötajal, kui miinimumpalgaga väikeettevõtjal.
Tekib kohustus seada sisse raamatupidamine ja esitada igakuine aruandlus Maksuametile, Statistikametile, lisaks aastaaruanne Äriregistrile.

Maksuriskid ja kuidas suhtub OÜ-tamisse maksuamet

Riigikohus on kinnitanud, et maksuhalduril on teatud juhtudel õigus sekkuda tehingutesse ja maksustada neid vastavalt tehingute tegelikule majanduslikule sisule. Kui täidetakse tööülesandeid, juhatuse või nõukogu liikme ülesandeid, siis tuleks vastavalt sõlmida ka tööleping, juhatuse või nõukogu liikme leping. See on vajalik isikute võrdse maksustamise ja ausa konkurentsi tagamiseks.

Meie kogemuse kohaselt on maksuamet viimastel aastatel ühendust võtnud mitmete ettevõtjatega, kahtlustades OÜ-tamist ning survestanud ettevõtjaid tasuma tööjõumakse vastavalt lepingu sisule.

Mille järgi maksuamet OÜ-tajaid hindab ja kus saab informatsiooni?

Enamasti tuleb OÜ-tamise kahtlus välja OÜ-taja peamise kliendi/tööandja maksudeklaratsioone analüüsides. Teatavasti tuleb Eestis kõik üle 1000 eurosed tehingud maksuametis arvete ja tehinguparterite kaupa deklareerida. See on maksuameti jaoks hea infoallikas. OÜ-tamist võidakse kahtlustada, kui ettevõte teeb regulaarseid ostutehinguid äriühinguga, millel on samad juhatuse liikmed/ omanikud või mille juhatuse liige/ omanik on sama ettevõtte endine töötaja.

Asjaolud, mis võimaldavad juhtimis- või konsultatsiooniteenuse lepinguid ümber kvalifitseerida juhatuse liikme lepinguteks ja töölepinguteks, on riigikohtu otsuse põhjal järgmised:

Kohtud on tuginenud õigussuhte vastavuse kontrollil töösuhtele järgmistele kriteeriumitele:

Kõiki neid kriteeriume tuleb vaadelda kogumis. Oluline osa otsustamisel on töötaja ja tööandja vaheline sõltuvussuhe. Millisel määral on töötaja allutatud tööandjale või kui suur on töötaja iseseisvuse määr. Erinevalt töötajast, kes teeb tööd tööandja juhtimise ja kontrolli all, tegutseb käsundisaaja või töövõtja iseseisvalt ja omal riisikol. See on peamine erinevus, mis eristab käsundus- või töövõtusuhet.

Kui toimubki juhtimis- või konsultatsiooniteenuse või ka muu teenuse osutamine äriühingu kaudu, siis tuleks silmas pidada, et aktiivse tegevuse eest tuleks maksta ka vastavat tasu, mis tuleks maksustada kõigi tööjõumaksudega. Ilmselt ei ole varsti enam kaugel ka olukord, kus hakatakse jälgima sektori või tegevusala keskmist palka ning survestatakse ettevõtjaid, kes maksavad alla sektori keskmise. Maksuameti on juba sisse viinud muudatused seoses töötamise registriga. Töötamise registrisse tuleb hakata lisaks märkima iga töötaja töötegemise koht ja ametinimetus. Selle lisainfo põhjal on maksuametil juba lihtne välja sõeluda alla sektori keskmist tasu maksvad ettevõtjad.

Mida siis kokkuvõttes öelda, kas OÜ-tada või mitte? Selge on see, et kui pakkuda tööjõu teenust läbi OÜ ja teha seda seadusekuulekalt, makstes ära kõik maksud, siis ei ole OÜ-tamisel erilist mõtet. Bürokraatiat ja vastutust on oluliselt rohkem. Töölepingu puhul on elu kindlasti rahulikum. Nähes kuidas maksuamet süsteemselt ja järjest rohkem selle teemaga tegeleb, soovitame OÜ-tajatel põhjalikult järele mõelda kas see mäng ikka väärib küünlaid.

Viited ja muu kasulik lugemine:

Maksu-ja Tolliamet: Tegeliku töösuhte varjamine
Äripäeva artikkel ühemehefirmadest
Maksu- ja Tolliameti juhend: Kuidas osaühingu osaniku, juhatuse liikme ja töötaja tasusid eristada ja maksustada

tegelik kasusaaja

Juhatuse liige, kas oled juba Äriregistrile tegeliku kasusaaja andmed avaldanud?

Varasemalt on tegeliku kasusaaja tuvastamise kohustus olnud ainult krediidi- ja finantseerimisasutusel, notaritel ja muudel kohustatud isikutel ärisuhte loomisel või tehingute tegemisel. Nüüd on see laienenud kõikidele äriühingutele. Tegelike kasusaajate andmete hoidmise ja kogumise kohustus jõustus 1. septembril 2018. aastal ja peab olema esitatud juba 31. oktoobriks. Andmete esitamata jätmine või valeandmete esitamine toob kaasa rahatrahv, kui tegelik kasusaaja pole välja selgitatud.

Tegelike kasusaajate andmed tuleb esitada: äriühingutel, sihtasutustel ja mittetulundusühingutel (va korteri- ja hooneühistud). Füüsilisest isikust ettevõtjatel seda kohustust ei ole.

Andmed peavad esitama nii ühemehefirmad kui ka suured kontsernid. Tegelike kasusaajate andmete avaldamiseks tuleb esindusõiguslikul isikul siseneda ettevõtjaportaali https://ettevotjaportaal.rik.ee/  ja vajutada avalehel lingile “Tegelikud kasusaajad määramata” ning määrata isik(ud) olemasolevast valikust või sisestada andmed.

Äriregister nõuab tegelike kasusaajate kohta järgmisi andmeid:

Lisaks nendele andmetele, peab sihtasutus esitama ka soodustat isikute nimekirja koos eelnevalt nimetatud isikuandmetega iga soodustatud isiku kohta, kui sellised isikud on märgitud sihtasutuse põhikirjas.

Äriregistri ettevõtjaportaalis saab eeltäidetud tegelike kasusaajate andmeid täiendada, kuhu saab lisada ka kontrolli tegemise viisi, ja seejärel sisestada tegelikke kasusaajaid või neid juurde lisada. Pärast seda kinnitab äriühing andmete õigsust majandusaasta aruande esitamisel, kui vahepeal pole äriühingu andmed muutunud.

Täpsemad juhendid Registite ja Infosüsteemide Keskuse lehel:

http://www.rik.ee/et/ettevotjaportaal/tegelike-kasusaajate-maaramine

 

Äriühingute puhul peetakse tegelikuks kasusaajaks füüsilist isikut, kes omab äriühingut otseselt või kaudsel:

Lihtsa ja selge omanikeringi korral ei teki äriühingul kohustuse täitmisega probleeme. Keerulisema omandistrktuuri puhul võib tegelike kasusaajate määramine muutuda keeruliseks. Kuna kasusaajate omandiskeemid on mõnikord loodud kasusaajate varjamiseks, siis on nüüd ettevõttel kohustus ise oma kasusaajad välja selgitama ning sellest riigile teada andma.

Kui äriühingu tuvastamismeetodid on kõik tulutud ja tegelik kasusaaja pole kindlaks tehtud ja puudub ka kahtlus, et selline isik on olemas, tuleb tegelikuks kasusaajaks märkida kõrgema juhtorgani liige ehk äriühingu juhatuse liige. Juhtorganiks on ka nõukogu, juhul kui selle olemasolu on seaduses sätestatud.

Juhul kui tegelikud kasusaajad muutuvad või kui andmed tegelike kasusaajate kohta ei ole õiged, tuleb registrile uued andmed teatada 30 päeva jooksul alates hetkest, kui juhatus andmete muutumisest teada sai.

Andmete esitamata jätmine või valeandmete esitamine võib kaasa tuua kuni 32 000 eurose trahvi. Kuigi tegemist on ülemmääraga ja trahv võib olla oodatust väiksem, ei tasu antud seadusmuudatuse ees õlgu kehitada.

Uus kohustus tuleneb rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse https://www.riigiteataja.ee/akt/117112017038?leiaKehtiv#para76  muudatustest. Seaduse kohaselt peavad eraõiguslikud juriidilised isikud koguma ja esitama äriregistrile teavet oma tegelike kasusaajate kohta. Uue kohustuse peamine eesmärk on tagada, et äriühingud omaksid täpset ja ajakohastatud teavet äriühingu tegelike kasusaajate kohta.

Tegelike kasusaajate andmete esitamiseks on loodud ka kasutusjuhend, mille leiab veebiaadressilt: http://abiinfo.rik.ee/